Eesti
English
Uudised »

OECD ja Eesti – parema maailmamajanduse nimel

20.01.2011

Marten Kokk
Eesti suursaadik OECD juures

Miks OECDga liitumine on just praegu nii oluline?

Oleme praegu olukorras, kus IMF ütleb, et finantskriis ei ole veel möödanik, ehkki meile endale meeldib nii mõelda. Hiljuti antud intervjuus märkis IMFi tegevjuht Dominique Strauss-Kahn, et üks põhjustest on eeskätt see, et globaalne taastumine on olnud ebaühtlane. Strauss-Kahn kannustab Euroopa riike poliitikate koordineerimisele, kuna tasakaalustamatus majanduste vahel muudab globaalse taastumise iseäranis hapraks. Samuti pole senine poliitikate koordineerimine olnud piisav. Euroopa Liidu riikidel tuleks regiooni majandusjuhtimise parandamiseks enam toetada keskseid institutsioone ja tihendada kogemustevahetust.

Majandusteadlane Angus Maddison, kes on pikaajaliste majandustrendide ennustamise pioneer, on öelnud, et majandusliku aktiivsuse tempo määrab ära ajalooline taust. Majandused ei stardi mitte tühjalt kohalt, vaid majanduskasvu tekitab inimeste võime suhelda, jagada tehnoloogiaid ja ideid ning nendel nähtustel on sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured.

Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) edukuse tagamaid tuleb otsida ajaloost – OECD on arenenud demokraatlike riikide foorum, mille eelkäija loodi juba pärast Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antud USA ja Kanada abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. See annab kogu OECD tegevusele suuna ka tänapäeval – eesmärgiks on majandusliku heaolu ja hea ehk demokraatliku riigivalitsemise (good governance) edendamine läbi ideede ja kogemuste vahetamise. Nendele kogemustele saab Eesti juba lähemas tulevikus oma majanduse ja riigielu korraldamisel tugineda.

  • Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson andmas üle ühinemiskirja Prantsusmaa Välisministeeriumis
  • Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson andmas üle ühinemiskirja Prantsusmaa Välisministeeriumi Rahvusvahelise majanduskoostöö osakonna direktorile, detsember 2010

Lisaks on OECD arvamusel ülemaailmses majanduses väga suur kaal, sest sinna organisatsiooni kuuluvad majanduslikult kõige arenenumad maailma riigid. Praegu on neid 33 ning pärast Eesti liitumisprotseduuri lõppu saab neid olema 34. Eestiga samal ajal liitumiskutse saanud Venemaa tegelik liitumine on veel mägede taga. Pärast seda peatub OECD laienemine ilmselt pikemaks ajaks ja seetõttu oli oluline, et Eesti just selles laienemisringis edukalt osales.

Millist kasu toob OECDga liitumine Eestile?

OECD koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui ka riigivalitsemise alal, olles rahvusvaheliselt tunnustatud ja aktsepteeritud majandusanalüüsi keskus ja kattes oma mitmekülgse tegevusega kogu valitsussektori skaala. Kui me ise ei ole suutelised välja mõtlema head ja inimestele vastuvõetavat haldusreformi kava, siis näiteks OECD abiga oleks see kindlasti võimalik. Ilma vähimagi kahtluseta.

OECD on eelkõige koht, kus riigid kogemusi vahetavad. Organisatsiooni raames tegutseb ligi 200 komiteed ja töörühma. Need katavad väga erinevaid valdkondi: majandusanalüüs, regionaalareng, põllumajandus, kaubandus, ettevõtlus, haridus, tervishoid, tööhõive, arengukoostöö, finantsturud, pensionid, investeeringud, maksupoliitika, võitlus korruptsiooniga, äriühingute juhtimine, avalik haldus, biotehnoloogia, kommunikatsioonitehnoloogia, kalandus, energia, keskkond ja jätkusuutlik areng.

Lisaks infovahetusele töörühmades ja komiteedes koostavad OECD eksperdid regulaarselt erinevate valdkondade analüüse ja ülevaateid. Nendes käsitletakse kas konkreetse liikmesriigi teatud sektorit või võrreldakse teatud sektori olukorda erinevates riikides (nt õpitulemuslikkuse uuring PISA, kus Eesti on heade näitajatega silma paistnud). OECD analüüsid sisaldavad ka väärtuslikke soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks.

  • Välisminister Urmas Paet kohtumas OECD peasekretäri Angel Gurríaga
  • Välisminister Urmas Paet kohtumas OECD peasekretäri Angel Gurríaga, veebruar 2010

Kindlasti on ka Eestil omalt poolt nii mõndagi pakkuda – näiteks majandusreformide eduka läbiviimise kogemus (kolhoosidest turumajanduseni), e-riigi ja e-teenuste sektori ülesehitamine jne. Samuti avaliku teenistuse arendamine. Eestis on avalik sektor riigi tasemel tegelikult väga väike ja odav ning minu arvates võrdlemisi hästi motiveeritud ja juhitud.

Need, kes on osalenud OECD erinevatel kohtumistel, teavad, et huvi Eesti vastu on suur. Kindlasti avaldab selline huvi positiivset mõju nii konkreetseid lahendusi väljatöötavate Eesti ettevõtete turulepääsule kui ka Eesti riigi tuntusele maailmas laiemalt. OECD liikmeks olek on meile kindlasti parem reklaam kui osta eetriaega, et oma maad CNNi või BBC vahendusel tutvustada.

OECD puhul on oluline veel see, et organisatsioon on tuntud oma paindlikkuse ja reageerimiskiiruse poolest – esilekerkivaid probleeme püütakse välja selgitada juba eos, et tulla õigel ajal välja lahendustega, mis oleksid poliitikakujundajatele otsuste tegemisel abiks. Ja majandusanalüütikud on seal tõesti väga head.

OECDs väljatöötatud põhimõtted leiavad sageli laialdast järgimist kogu maailmas ning on nii mõneski valdkonnas muutunud suunanäitajaks või normiks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Näiteks põhineb OECD näidislepingul suurem osa maailmas sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest (sh ka Eesti omad). Selliste üldlevinud rahvusvaheliste põhimõtete väljatöötamisel osalemine annab meile võimaluse ka oma kogemust rakendada ja parimatest praktikatest õppida.

OECDga liitumine – üks kolmest Eesti välispoliitika tähtsündmusest 2010. aastal

Eestil on 2010. aastal olnud mitu suurt välispoliitilist kordaminekut, millest olulisimad ja silmapaistvaimad on kindlasti selge ja väga edukas püsimine eurokursil ning NATO välisministrite kohtumise korraldamine, kuid Eesti liitumine OECDga 2010. aasta detsembris on Eesti välispoliitika jaoks vaieldamatult ajalooline samm. Eesti liitub NATO, ELi, ÜRO, OECD või mis tahes muu organisatsiooniga ju ainult ühe korra.

Kui see raamat ilmub, on Eesti juba paar kuud olnud OECD 34. liige. Teekond, mis on tulnud läbida OECDsse jõudmiseks, on aga olnud väga pikk. Eesti tegi esimese ametliku sammu OECD suunal juba 1996. aastal, mil kolme Balti riigi välisministrid saatsid OECD-le ühisdeklaratsiooni, milles palusid luua Balti regionaalprogramm. Samas viidati ka soovile pikemas perspektiivis OECDga liituda. Balti regionaalprogramm sai OECD nõukogu heakskiidu 1998. aastal ja kuni programmi lõppemiseni 2004. aastal oli see Eesti ja OECD suhete põhialus. Liitumiskutse OECDga liitumiseks sai Eesti 2007. aastal ja kolm aastat hiljem oleme saavutanud täisliikme staatuse.

Eesti ootused OECDs

Mõeldes laiemalt, ootame me tegelikult OECD-lt sama, mida teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt – Eesti heaolu suurenemist ja rahvusvahelises mõõtmes meie mõjukuse kasvu. Kuivõrd OECD puhul on tegemist majandusorganisatsiooniga, võrdub heaolu suurenemine ses kontekstis eelkõige meie majandusanalüüsi tugevnemisega. Ent majanduse tugevnemine ei ole n-ö asi iseeneses, vaid see toimub läbi arengute erinevates valdkondades – sotsiaalpoliitikast kuni avaliku halduse reformideni.

Kui aga rääkida käegakatsutavamatest asjadest, siis, nagu eespool mainitud, kujutab OECD endast väga professionaalset analüüsikeskust. OECD peasekretär Angel Gurria on öelnud, et OECD on nagu jõusaal, kus on kõik vajalikud masinad ning igaüks valib nende seast, milliseid kasutada ja milliseid lihaseid treenida. Loodamegi edaspidi seda masinavärki meie riigi heaks maksimaalselt ära kasutada ning ka omalt poolt masinale võimsust juurde anda.

TopBack

© Eesti alaline esindus OECD juures 49 rue Galilée, 75116 PARIIS tel. (33 1) 56 64 04 60, e-mail: mission.OECD@mfa.ee