Permanent Representation to the OECD :: Uudised http://oecd.vm.ee/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee Eesti uus suursaadik OECD juures andis üle volikirja http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1381 Esmaspäeval, 3. aprillil andis Eesti alaline esindaja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures suursaadik Alar Streimann OECD peakorteris Pariisis üle volikirja OECD peasekretär Angel Gurriale.<br><br> Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses rääkisid suursaadik Streimann ja peasekretär Gurria OECD rollist muutuvas maailmas ning globaliseerumisega seotud väljakutsetest. „Kindlasti seisneb OECD lisaväärtus ka selles, et oma arvamustes toetub organisatsioon liikmeriikide parimate praktikate kogumisele ja vahendamisele, olles seega pigem nõuandja kui otsustaja rollis,“ ütles suursaadik.<br><br> Streimann tõi välja, et Eestis on enim tähelepanu pälvinud OECD haridusvaldkond seoses PISA testidega. „Kuid on märkimisväärne, et tegelikult osalevad aga erinevate Eesti asutuste eksperdid mitmekümne OECD komitee tegevuses,“ ütles ta.<br><br> Samuti räägiti eelseisvast juunikuisest OECD ministrite kohtumisest.<br><br> Alar Streimann asus välisministeeriumisse tööle 1991. aastal. Ta on töötanud välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektorina, Euroopa integratsiooni asekantslerina ning Euroopa Liiduga liitumise pealäbirääkijana. Samuti on ta olnud Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures ja Rootsis. Alates 2011. aastast kuni 2015. aastani töötas Streimann välisministeeriumi kantslerina ning seejärel alates 2015. aasta septembrist on ta Eesti suursaadik Prantsusmaal. Alar Streimann on alates 2016. aasta veebruarist Eesti suursaadik Monacos, resideerimisega Pariisis. <div class="img"> <a href="http://oecd.vm.ee/static/files/030/cd217-092jd03_lr.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://oecd.vm.ee/static/files/030/t_cd217-092jd03_lr.jpg" /></a></div> Fri, 07 Apr 2017 12:37:58 GMT http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1381 Eesti on alates tänasest OECD täisliige http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1378 <P>Alates tänasest on Eesti ametlikult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliige. Eesti sai organisatsiooni täisliikmeks pärast seda, kui Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson andis Eesti ühinemiskirja hoiule Prantsuse välisministeeriumile.</P> <P>Välisminister Urmas Paeti sõnul on lõpule jõudnud Eesti edukas teekond OECD liikmesuse saavutamiseks. „OECDga liitumine kinnitab Eesti majanduspoliitika edukust ja majanduskeskkonna stabiilsust ning tõstab veelgi meie usaldusväärsust ja atraktiivsust investeeringute sihtriigina,“ lausus välisminister Paet. „OECD 50. sünnipäeva saame tähistada juba selle organisatsiooni täieõigusliku liikmena,“ lisas ta.</P> <P>OECD, mille eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele, pakub Eestile ka häid võimalusi edasiseks arenguks. „Samas oli Eesti kutsumine ja vastuvõtmine OECD liikmeks tunnustus meie ühiskonnale,“ ütles Paet.</P> <P>Eesti avab OECD peakorteri juures Pariisis ka alalise esinduse.</P> <P>Eesti väljendas huvi OECDga liituda juba 1996. aastal. 2007. aastal kutsuti Eesti liitumisläbirääkimistele, mis lõppesid 2010. aasta kevadel, kui allkirjastati Eesti ühinemisleping OECDga. 14. novembril ratifitseeris Riigikogu OECDga ühinemiseks vajaliku Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni 14. detsembri 1960. aasta konventsiooni, Eesti Vabariigi Valitsuse ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni vahelise organisatsioonile antavate eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kokkuleppe ning Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppe.</P> <P>Foto: <A title=http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/5246335040/ href="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/5246335040/">http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/5246335040/</A></P> <P>Lisainfot OECD kohta: <A title=www.oecd.org href="http://www.oecd.org/">www.oecd.org</A> <BR>OECD aruanded ja statistika Eesti kohta leiab aadressilt: <A title=www.oecd.org/estonia href="http://www.oecd.org/estonia">www.oecd.org/estonia</A></P> <P>VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS<BR>637 7654<BR>513 8689<BR><A href="mailto:pressitalitus@mfa.ee">pressitalitus@mfa.ee</A></P><div class="img"> <a href="http://oecd.vm.ee/static/files/015/eesti_oecd_taisliige01.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://oecd.vm.ee/static/files/015/t_eesti_oecd_taisliige01.jpg" /></a><a href="http://oecd.vm.ee/static/files/062/eesti_oecd_taisliige02.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://oecd.vm.ee/static/files/062/t_eesti_oecd_taisliige02.jpg" /> </a></div> Thu, 09 Dec 2010 08:29:01 GMT http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1378 Eesti suursaadik OECD juures andis üle volikirja http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1374 <P>Eile, 2. veebruaril andis Eesti Vabariigi alaline esindaja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures suursaadik Marten Kokk OECD peakorteris Pariisis üle volikirja OECD peasekretär Angel Gurriale.</P> <P>Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses rääkisid suursaadik Kokk ja peasekretär Gurria OECD tulevikust ja Eesti majanduse olukorrast.</P> <P>"OECD on tänapäeval üks kõige olulisemaid ja rahvusvaheliselt arvestatavamaid majandusanalüüsi keskusi, mis oma mitmekülgse tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. OECD koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui riigivalitsemise alal. OECD liikmeks olek annab võimaluse kaasata neid teadmisi ja kogemusi poliitikate kujundamisse ka Eestis,“ ütles vestluse käigus suursaadik Kokk. "Usutavasti on aga ka meil nii mõndagi pakkuda – näiteks kogemus majandusreformidest, e-riigi ja e-teenuste sektori ülesehitamisest. Samuti on Eesti olnud edukas ka avaliku teenistuse arendamisel – Eesti avalik sektor riigi tasemel on tegelikult väga väike ja efektiivne," märkis Kokk.</P> <P>Suursaadik Kokk on sündinud 1973. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal. Kokk töötas aastatel 1994 – 1999 erinevatel ametikohtadel välisministeeriumi juriidilises osakonnas. 1999. aastal asus ta tööle riigikantseleisse ning 2001-2006 töötas ta riigikantselei peadirektorina. 2006. aastal naases Kokk välisteenistusse haldusküsimuste asekantslerina ning alates 2009. aasta algusest kuni 2010. aasta lõpuni oli ta välisministeeriumi kantsler.</P> <P>Suursaadik Kokk räägib inglise, vene ja saksa keelt.</P><div class="img"> <a href="http://oecd.vm.ee/static/files/009/marten_kokk_volikiri1.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://oecd.vm.ee/static/files/009/t_marten_kokk_volikiri1.jpg" /></a><a href="http://oecd.vm.ee/static/files/082/marten_kokk_volikiri2.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://oecd.vm.ee/static/files/082/t_marten_kokk_volikiri2.jpg" /> </a></div> Thu, 03 Feb 2011 08:19:59 GMT http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1374 OECD ja Eesti – parema maailmamajanduse nimel http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1375 <P><STRONG>Marten Kokk<BR></STRONG><EM><STRONG>Eesti suursaadik OECD juures</STRONG></EM></P> <H3>Miks OECDga liitumine on just praegu nii oluline?</H3> <P>Oleme praegu olukorras, kus IMF ütleb, et finantskriis ei ole veel möödanik, ehkki meile endale meeldib nii mõelda. Hiljuti antud intervjuus märkis IMFi tegevjuht Dominique Strauss-Kahn, et üks põhjustest on eeskätt see, et globaalne taastumine on olnud ebaühtlane. Strauss-Kahn kannustab Euroopa riike poliitikate koordineerimisele, kuna tasakaalustamatus majanduste vahel muudab globaalse taastumise iseäranis hapraks. Samuti pole senine poliitikate koordineerimine olnud piisav. Euroopa Liidu riikidel tuleks regiooni majandusjuhtimise parandamiseks enam toetada keskseid institutsioone ja tihendada kogemustevahetust.</P> <P>Majandusteadlane Angus Maddison, kes on pikaajaliste majandustrendide ennustamise pioneer, on öelnud, et majandusliku aktiivsuse tempo määrab ära ajalooline taust. Majandused ei stardi mitte tühjalt kohalt, vaid majanduskasvu tekitab inimeste võime suhelda, jagada tehnoloogiaid ja ideid ning nendel nähtustel on sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured.</P> <P>Ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) edukuse tagamaid tuleb otsida ajaloost – OECD on arenenud demokraatlike riikide foorum, mille eelkäija loodi juba pärast Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antud USA ja Kanada abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. See annab kogu OECD tegevusele suuna ka tänapäeval – eesmärgiks on majandusliku heaolu ja hea ehk demokraatliku riigivalitsemise (good governance) edendamine läbi ideede ja kogemuste vahetamise. Nendele kogemustele saab Eesti juba lähemas tulevikus oma majanduse ja riigielu korraldamisel tugineda.</P> <DIV style="BORDER-BOTTOM: rgb(205,205,205) thin solid; BORDER-LEFT: rgb(205,205,205) thin solid; WIDTH: 480px; BORDER-TOP: rgb(205,205,205) thin solid; BORDER-RIGHT: rgb(205,205,205) thin solid"> <UL style="LIST-STYLE: none none outside; MARGIN-LEFT: -25px"> <LI><IMG alt="Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson andmas üle ühinemiskirja Prantsusmaa Välisministeeriumis" src="http://foto.vm.ee/static/preview/image/muu/01/t2_oecd_liikmeks_02.jpg" width=450> <LI style="FONT-SIZE: 11px">Eesti suursaadik Prantsusmaal Sven Jürgenson andmas üle ühinemiskirja Prantsusmaa Välisministeeriumi Rahvusvahelise majanduskoostöö osakonna direktorile, detsember 2010</LI></UL></DIV> <P>Lisaks on OECD arvamusel ülemaailmses majanduses väga suur kaal, sest sinna organisatsiooni kuuluvad majanduslikult kõige arenenumad maailma riigid. Praegu on neid 33 ning pärast Eesti liitumisprotseduuri lõppu saab neid olema 34. Eestiga samal ajal liitumiskutse saanud Venemaa tegelik liitumine on veel mägede taga. Pärast seda peatub OECD laienemine ilmselt pikemaks ajaks ja seetõttu oli oluline, et Eesti just selles laienemisringis edukalt osales.</P> <H3>Millist kasu toob OECDga liitumine Eestile?</H3> <P>OECD koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui ka riigivalitsemise alal, olles rahvusvaheliselt tunnustatud ja aktsepteeritud majandusanalüüsi keskus ja kattes oma mitmekülgse tegevusega kogu valitsussektori skaala. Kui me ise ei ole suutelised välja mõtlema head ja inimestele vastuvõetavat haldusreformi kava, siis näiteks OECD abiga oleks see kindlasti võimalik. Ilma vähimagi kahtluseta.</P> <P>OECD on eelkõige koht, kus riigid kogemusi vahetavad. Organisatsiooni raames tegutseb ligi 200 komiteed ja töörühma. Need katavad väga erinevaid valdkondi: majandusanalüüs, regionaalareng, põllumajandus, kaubandus, ettevõtlus, haridus, tervishoid, tööhõive, arengukoostöö, finantsturud, pensionid, investeeringud, maksupoliitika, võitlus korruptsiooniga, äriühingute juhtimine, avalik haldus, biotehnoloogia, kommunikatsioonitehnoloogia, kalandus, energia, keskkond ja jätkusuutlik areng.</P> <P>Lisaks infovahetusele töörühmades ja komiteedes koostavad OECD eksperdid regulaarselt erinevate valdkondade analüüse ja ülevaateid. Nendes käsitletakse kas konkreetse liikmesriigi teatud sektorit või võrreldakse teatud sektori olukorda erinevates riikides (nt õpitulemuslikkuse uuring PISA, kus Eesti on heade näitajatega silma paistnud). OECD analüüsid sisaldavad ka väärtuslikke soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks.</P> <DIV style="BORDER-BOTTOM: rgb(205,205,205) thin solid; BORDER-LEFT: rgb(205,205,205) thin solid; WIDTH: 480px; BORDER-TOP: rgb(205,205,205) thin solid; BORDER-RIGHT: rgb(205,205,205) thin solid"> <UL style="LIST-STYLE: none none outside; MARGIN-LEFT: -25px"> <LI><IMG alt="Välisminister Urmas Paet kohtumas OECD peasekretäri Angel Gurríaga" src="http://foto.vm.ee/static/preview/image/visiidid_valisriikidesse/07/t2_paet_oecds2.jpg" width=450> <LI style="FONT-SIZE: 11px">Välisminister Urmas Paet kohtumas OECD peasekretäri Angel Gurríaga, veebruar 2010</LI></UL></DIV> <P>Kindlasti on ka Eestil omalt poolt nii mõndagi pakkuda – näiteks majandusreformide eduka läbiviimise kogemus (kolhoosidest turumajanduseni), e-riigi ja e-teenuste sektori ülesehitamine jne. Samuti avaliku teenistuse arendamine. Eestis on avalik sektor riigi tasemel tegelikult väga väike ja odav ning minu arvates võrdlemisi hästi motiveeritud ja juhitud.</P> <P>Need, kes on osalenud OECD erinevatel kohtumistel, teavad, et huvi Eesti vastu on suur. Kindlasti avaldab selline huvi positiivset mõju nii konkreetseid lahendusi väljatöötavate Eesti ettevõtete turulepääsule kui ka Eesti riigi tuntusele maailmas laiemalt. OECD liikmeks olek on meile kindlasti parem reklaam kui osta eetriaega, et oma maad CNNi või BBC vahendusel tutvustada.</P> <P>OECD puhul on oluline veel see, et organisatsioon on tuntud oma paindlikkuse ja reageerimiskiiruse poolest – esilekerkivaid probleeme püütakse välja selgitada juba eos, et tulla õigel ajal välja lahendustega, mis oleksid poliitikakujundajatele otsuste tegemisel abiks. Ja majandusanalüütikud on seal tõesti väga head.</P> <P>OECDs väljatöötatud põhimõtted leiavad sageli laialdast järgimist kogu maailmas ning on nii mõneski valdkonnas muutunud suunanäitajaks või normiks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Näiteks põhineb OECD näidislepingul suurem osa maailmas sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest (sh ka Eesti omad). Selliste üldlevinud rahvusvaheliste põhimõtete väljatöötamisel osalemine annab meile võimaluse ka oma kogemust rakendada ja parimatest praktikatest õppida.</P> <H3>OECDga liitumine – üks kolmest Eesti välispoliitika tähtsündmusest 2010. aastal</H3> <P>Eestil on 2010. aastal olnud mitu suurt välispoliitilist kordaminekut, millest olulisimad ja silmapaistvaimad on kindlasti selge ja väga edukas püsimine eurokursil ning NATO välisministrite kohtumise korraldamine, kuid Eesti liitumine OECDga 2010. aasta detsembris on Eesti välispoliitika jaoks vaieldamatult ajalooline samm. Eesti liitub NATO, ELi, ÜRO, OECD või mis tahes muu organisatsiooniga ju ainult ühe korra.</P> <P>Kui see raamat ilmub, on Eesti juba paar kuud olnud OECD 34. liige. Teekond, mis on tulnud läbida OECDsse jõudmiseks, on aga olnud väga pikk. Eesti tegi esimese ametliku sammu OECD suunal juba 1996. aastal, mil kolme Balti riigi välisministrid saatsid OECD-le ühisdeklaratsiooni, milles palusid luua Balti regionaalprogramm. Samas viidati ka soovile pikemas perspektiivis OECDga liituda. Balti regionaalprogramm sai OECD nõukogu heakskiidu 1998. aastal ja kuni programmi lõppemiseni 2004. aastal oli see Eesti ja OECD suhete põhialus. Liitumiskutse OECDga liitumiseks sai Eesti 2007. aastal ja kolm aastat hiljem oleme saavutanud täisliikme staatuse.</P> <H3>Eesti ootused OECDs</H3> <P>Mõeldes laiemalt, ootame me tegelikult OECD-lt sama, mida teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt – Eesti heaolu suurenemist ja rahvusvahelises mõõtmes meie mõjukuse kasvu. Kuivõrd OECD puhul on tegemist majandusorganisatsiooniga, võrdub heaolu suurenemine ses kontekstis eelkõige meie majandusanalüüsi tugevnemisega. Ent majanduse tugevnemine ei ole n-ö asi iseeneses, vaid see toimub läbi arengute erinevates valdkondades – sotsiaalpoliitikast kuni avaliku halduse reformideni.</P> <P>Kui aga rääkida käegakatsutavamatest asjadest, siis, nagu eespool mainitud, kujutab OECD endast väga professionaalset analüüsikeskust. OECD peasekretär Angel Gurria on öelnud, et OECD on nagu jõusaal, kus on kõik vajalikud masinad ning igaüks valib nende seast, milliseid kasutada ja milliseid lihaseid treenida. Loodamegi edaspidi seda masinavärki meie riigi heaks maksimaalselt ära kasutada ning ka omalt poolt masinale võimsust juurde anda.</P> Thu, 20 Jan 2011 08:24:50 GMT http://oecd.vm.ee/est/esileht/uudised/aid-1375